Kaart - Halšany (Hal’shany)

Halšany (transkribeerituna Galšanõ, valgevene keeles Гальшаны, leedu keeles Alšėnai või Galšia, poola keeles Holszany) on agrolinnake (endine linn ja alev) Valgevenes Hrodna oblastis Ašmiany rajoonis, Halšany külanõukogu halduskeskus. Asulas oli aastal 2006 1075 elanikku, aastal 2009 aga 981 elanikku.

Halšany suurim vaatamisväärsus on 17. sajandil rajatud lossi varemed. Teised vaatamisväärsused on vanalinn, katoliku kirik ja klooster aastast 1616, XIX sajandil püstitatud veski Alšanka jõel ja õigeusu kirik aastast 1901.

Halšany alguseks loetakse aastat 1280, mil sinna rajati linnus. Kuni 16. sajandini valitses asulas kohalik valitsejasugu, neist tuntuim oli kuningas Jogaila abikaasa Halšany Sofia, jagelloonide dünastia esiema.

Kas 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses sai Halšanyst linn. Asula oli kaubanduskeskus, ka valmistati seal kohalikust savist kahhelkive. Sinna ehitati katoliku kirik ja aastal 1536 ka õigeusu kirik. Lisaks neile hakkas seal tegutsema kalvinistide kogudus. Aastal 1618 ehitati uus katoliku kirik, samuti ka frantsisklaste klooster. Kloostri rajajad olid asula uued omanikud Sapiehad, kelle valdusse linn läks 16. sajandi keskel.

Lisaks kloostri avamisele ehitasid Sapiehad linna ka paberivabriku, mis tegutses XVII sajandi lõpuni. Nende tähtsaim panus Halšany asula arengusse oli aga Halšany loss.

18. sajandil oli asulal arvukalt erinevaid omanikke. Nende seas olid Kuncewiczid, Masewiczid, Pacid. Aastast 1746 olid omanikud Żabad.

Poola jagamisel läks Halšany aastal 1795 Venemaa koosseisu. See tõi kaasa linna staatuse muutmise aleviks. Peale ülestõusu mahasurumist aastal 1832 sulgesid Vene võimud kloostri ja selle ruumidesse asus garnison. Erinevalt teistest alevitest ei peetud seal laatasid regulaarselt, ent tavaliselt siiski mitu korda aastas.

Kuni 1917. aastani oli Halšany Venemaa Keisririigi koosseisus, 1919–1939 kuulus Poolale. 1939–1991 kuulus NSV Liidu koosseisu. Alevi staatuse kaotas asula aastal 2006.